Juurdepääs korstnale
Suitsulõõrid projekteeritakse ja ehitatakse nii, et neid oleks võimalik üldiselt kasutusel olevate korstnapühkimisvahenditega raskusteta ja ohutult terves pikkuses puhastada. (EVS 812-3:2013) Ligipääs puhastamiseks võib paikneda korstna alumises või ülemises osas, pööningul, plahvatuse toimet vähendava ukse või luugi kaudu, lõõri ühendustoru kaudu või kütteseadme kaudu, kuid see peab vastama kütteseadme või korstna tootja juhistele. (EVS 812-3:2013) Korstna siiber, korstna otsa paigaldatud ilmastikukaitse või ventilaator ei tohi takistada korstna lõõridetavapäraste vahenditega puhastamist. (EVS 812-3:2013) Kui korstnat puhastatakse ülevalt, peab olema tagatud ohutu töökeskkond. (EVS 812-3:2013)
Ehitistele, mille katusekalle
on suurem kui 11° (ca 1:5),
tuleb katuseluugist või
räästast korstnani
paigaldada statsionaarsed
ühendusteed ja/või –redelid.
(EVS 812-3:2013)
Ehitistes kõrgusega üle 8,5m tuleb ette näha pääs
katusele pööningu ja/või
katuseluugi kaudu või paikse
välise päästeredeli abil. (EVS
812-3:2013)
Korstnale kõrgusega >1,2m
katusepinnast tuleb
puhastamiseks paigaldada
töötasapind koos vajaliku
ligipääsuredeli või
korstnaastmetega. (EVS 812-
3:2013
Korstna kõrgus
Viilakatuse korral peab korsten ulatuma vähemalt 0,8 m kõrgemale katuse pinnast. (EVS 812-3:2013)
Lamekatuse korral peab korsten ulatuma vähemalt 1 m kõrgemale katuse pinnast. (EVS 812-3:2013)
Põlevamaterjalist katusekatte korral (nt rookatus) peab korsten ulatuma 1,2 m kõrgemale katuse pinnast. Lisaks
peab sellisel juhul olema korstnal sädemepüüdja. Sädemepüüdja valmistatakse ilmastiku- ja kuumuskindlast
võrgust, mille võrguava suurus on 10 mm x 10 mm. (EVS 812-3:2013)
Korstna müürikivid
Tahkekütteseadme suitsulõõride müürikividena kasutatakse antud otstarbeks sobivaid põletatud täis-või auktelliseid, või tulekindlaid telliseid (EVS 812-3:2013):
• põletatud auktelliste tihedus peab olema vähemalt 1200 kg/m3;
• täistellistel vähemalt 1500 kg/m3;
• tulekindlatel tellistel 1700 kg/m3.
Müüritiskorstna paksus peab olema vähemalt 120 mm. (EVS 812-3:2013)
Korstna välispinna viimistlus
Müüritis- ja moodulkorstna (v.a metallkorsten) pinda võib katta krohvi, pahtli, värvi ja keraamiliste plaatidega.
Korsten peab olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav. See tähendab, et korstna katmine
kipsplaadiga vms ei ole lubatud, kui tootja ei näe ette teisiti. (EVS 812-3:2013)
Korstna paigaldamine šahti
Metallkorstnaid võib paigaldada mittepõlevast materjalist valmistatud šahtidesse, sellisel juhul tuleb arvestada
järgmiste nõuetega (EVS 812-3:2013):
1. A klassi tuletundlikkusega materjalist šaht – korstna välispinna ja šahti siseseina vahe peab olema
vähemalt 50 mm. Vahe peab olema tühi, et oleks tagatud õhu liikumine ja korsten pinnalt soojuse
eraldumine, seda vahet ei tohi täita villa ega muu isolatsioonimaterjaliga.
2. B klassi tuletundlikkusega materjalist šaht – korstna välispinna ja šahti siseseina vahe peab olema
vähemalt 100 mm. Vahe peab olema tühi, et oleks tagatud õhu liikumine ja korsten pinnalt soojuse
eraldumine, seda vahet ei tohi täita villa ega muu isolatsioonimaterjaliga. Šaht peab olema igal korrusel
tuulduv nii, et igal korrusel šahti ala- ja ülaosas on tuulutusrestid põrandast/laest maksimaalselt 200 mm
Kütteseadme ühendamine suitsulõõriga
Üldjuhul peab igal kütteseadmel olema eraldi suitsulõõr. Ühte lõõri võib ühendada maksimaalselt kaks alarõhul
toimivat kütteseadet, mille väljundgaaside temperatuur on alla 400 C, milles põletatakse ühesugust kütust ja kui
need asuvad ühel ja samal korrusel ning samas korteris või majaosas (samas ridaelamuboksis). Suitsulõõri
sobivuse hindamisel tuleb arvestada kütteseadmete üheaegse kasutamisega ja mõlemad kütteseadmed tuleb
varustada eraldi siibriga. (EVS 812-3:2013)
Kütteseadmetele, mille väljundgaaside temperatuur on üle 400 C (üldjuhul saunakeris) nähakse alati ette eraldi
suitsulõõr. (EVS 812-3:2013)
Üldjuhul ühendatakse müüritud kütteseade korstna suitsulõõriga kütteseadme üla- ja/või allosas ühenduslõõride abil . Kütteseade ja suitsulõõr müüritakse kokku allosas asuvas ühenduses
kahe müüritisekihi võrra kõrgemal. Mõnes kütteseadmes, nagu kaminas, võib ühendus asetseda ainult
kütteseadme ülaosas. (EVS 812-3:2013)
Kuna kütteseade ja suitsulõõr võivad omavahel erinevalt liikuda, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks
metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise
soojuspaisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5 mm kuni 10 mm laiune pilu, mis tihendatakse
tulekindla isolatsioonimaterjaliga, kasutustemperatuuriga min 1000° C. (EVS 812-3:2013)
Ühenduslõõrile esitatakse korstnaga samased nõuded. (EVS 812-3:2013)
Miks peab korstnaotsa katma vihmamütsiga?
Takistab vihma ja lume sattumist korstnalõõri, kus segunedes tahma sees oleva väävliga, moodustab väävelhappe, mis hakkab korstent seestpoolt lagundama.
Kaitseb puulehtede ja loomade-lindude sattumist korstnalõõri.
Takistab sädemete väljumist korstnast.
välja näeb umbes selline
Kevadine vaade vihmamütsita korstnalõõri;
Pildil olev ollus kipub sulades imbuma läbi korstnavuukide ja ehmatama elanikke,
Krohvimine ja üle värvimine siin ei aita. Tuleb likvideerida põhjus, miks niiskus korstnasse ladestub.
Võimalikud põhjused;
* Märg küte.
* Poolkinnised siibrid või tõhusad plastaknad ja hapnikuvaegus koldes.
* Kõrge kasuteguriga küttekolle, millest väljuvad nii jahedad gaasid, et õhuvool ei jaksa jääkaineid välja vedada. Sellisel juhul oleks muidugi kõige parem tellislõõr asendada või renoveerida kondensaadikindlaks.
* Köetakse harva ja vähe, korsten külm.
Lohutuseks;
Määriv ehk pigitahm koosneb pigist, rasvast, veest ja lenduvast tahmast ning on poolvedel. Vedel pigitahm ehk tahmapigi pole väga tuleohtlik, sest sisaldab vett, siiski võib ta korstna nii ära rikkuda, et see tuleb uuesti laduda.
Linnupesa lõõris
Nii näevad välja valdavas enamuses põhjanaabrite savupiiput
Täielikult kaitstud vee eest ja varustatud korstnamütsiga.
